Investor ajakirja kaanelugu: valem, mis toob rahalise edukuse

Juunikuu Investori ajakirjas ilmus minust kaanelugu, kus rääkisin enda investeerimisteekonnast pikemalt. Järgnevalt väljavõte artiklist:

“Gerda Rand on investor, kelle portfell toob talle iga kuu 3000 eurot passiivet tulu, selleni jõudmiseks pidi ta end pidevalt mugavustsoonist välja võitlema, järjepidevalt investeerima ning mis kõige tähtsam, iseend arendama. Ta avaldas valemi, mida järgides võib rahalisse vabadusse jõuda igaüks.

Aasta alguse seisuga on Gerda Ranna portfelli suurus 762 000 eurot ning ta on selle saavutanud 12aastase töö tulemusel. “Juba 20aastaselt panin endale eesmärgi saada kroonimiljonäriks, selle saavutasin viie aastaga,” rääkis Rand oma investeerimisteekonna algusest. “Tagantjärele vaadates eurodes ei tundugi see enam nii seksikas, sest see on kõigest 65 000 eurot,” naerab ta.

Sealt edasi pani ta juba paika suuremad eesmärgid. “Eks finantsvabadus on igaühe definitsioonis erinev, mõnele tudengile, kes elab vanematega ja kelle kulud on 500 eurot, piisab ka 1000eurosest kuisest passiivsest teenistusest, ta on finantsvaba. Mina soovisin 3000 euro suurust passiivset tulu kuus, sest siis saan mugavalt ära elada. Kulud on kaetud, raha jääb järele ka ja ei pea millegi pärast muretsema.”

Kui Rand praegu investeerimise lõpetaks, saaks ta oma portfelli pealt kirjeldatud tulu võttes muretut elu elada 23,48 aastat, selle puhasväärtus on 621 379 eurot.

Sellist igakuist tulu pakub Rannale portfell, millest 64 protsenti on paigutatud kinnisvarasse ja pea 15 protsenti erinevatesse laenudesse. Ligikaudu 4 protsendi ulatuses leiab portfellist ka aktsiaid ja sama palju iduinvesteeringuid. Rahas hoiab Rand veidi üle 6 protsendi oma varadest, umbes sama palju on ta paigutanud väärismetallidesse.

Oma rikkuse kasvu kiirendab ta finantsvõimendusega, kuid suhtub sellesse konservatiivselt, tuues välja, et laenuvõimenduse osakaal on tema portfelli puhul 18,46%.

Küllaltki madal võimendus lubab tal end ka tõusvate intresside keskkonnas turvaliselt tunda. “Tegin oma portfellile riskianalüüsi ning negatiivse stsenaariumina arvestasin sisse, et euribor tõuseb 5 protsendini. Suudaksin ka siis oma laene ilusti katta,” selgitas Rand. “See teadmine annab mulle väga palju kindlust ja rahu.”

Vali targalt ja võida inflatsiooni

Tema investeerimisstrateegia on end igal juhul õigustanud, sest eelmisel aastal, mil Tallinna börsi indeks kukkus rohkem kui 11 protsenti ning S&P 500 kahanes umbes viiendiku, sai Rand rõõmustada – tema portfell oli plussis. “Minu koguportfelli tootlus oli enam kui 20 protsenti ehk siis natukesega sai isegi inflatsiooni võidetud,” sõnas ta.

Täpsemalt tõid välja antud laenud talle 11, erinevad ostu-müügitehingud 30 ja aktsiaportfell 14,5 protsenti tootlust. “Üüritootlus oli 8,8 protsenti,” märkis Rand. Ta lisas, et kinnisvara ümberhindlusi on ta teinud konservatiivselt ning pigem väldib inflatsiooniga kaasas käiva hinnatõusu ülekandmist oma portfelli.

“Põhiline osa portfellist on mul kinnisvaras,­ laenudes ja võlakirjades, sest sealt tuleb intres­se,” viitas Rand sellele, et on rahavoo usku, mida siis pidevalt edasi investeerida.

Konservatiivsus ja kinnisvarausk on päästnud ta ka suurematest langustest, näiteks ­IPOdroomi aegadel vältis ta pikki positsioone. “Jah, ma märkisin neid kasvupotentsiaaliga aktsiaid, aga müüsin need kiiresti kasumiga maha,” sõnas ta.

Üldiselt Rand aga aktiivselt ei müü. “Pigem vaatan korraliku dividendi ja finantstaustaga ettevõtteid,” kirjeldas ta oma strateegiat. “Ma austan väga Kristjan Liivamäge ja tema majandusalaseid teadmisi ning analüüsi. Eriti, mis majandustsükleid puudutab. Kuna oleme praegu langusfaasis, peaks kasvufaasi sisenedes olema finantssektor küllaltki perspektiivikas,” andis ta vihje selle kohta, et vaatab praegu LHV Groupi, Coop Panga ja Šiauliu Bankase aktsiate poole.

Ka tehnoloogiasektoris on Ranna sõnul tekkinud head ostukohad ja ta näeb seal perspektiivi.